Noniii!

24. dets 5.10 lendasime Kiievist siiski välja- tuttuue lennukiga, mis ikkagi oli tõeline peldik. Nagu nimi ütleb siis AeroShit! Never ei kasuta seda lennufirmat ja iial ei tohiks sattuda Kiievi lennujaama!!!

Aeros(w)hit on siis Ukraina kohalik lennuliin, mis hilineb ja ainult hilineb-technicalr problems! Pea iga lend lükati sel põhjusel edasi. Õudus!

Lennukisse hakati meid laadime 3.30. poja oli suht pahane, et me ta ööunest üles ajasime. Jonnis elnnukis 20 minti ja jäi siis magama. No meist oli ka hullemaid lapsi. Lennuki tagaosas karjus toosama 2 aastane tüdruk, kes lennujaamaski mürglit tegi.

Lend kestis pea 9 tundi. Kõgelesime 2 istme peal kolmekesi. Ellu jäime.

Tais on aeg 5 tundi ees. Jõudsime hotelli u 21. Paiku õhtu. Kuna ma olin hotelli valesti reserveerinud, siis suhus kõik suurepäraselt. Kui me oleks õigel ajal jõudnud, see tähendab siis 24.dets 5 üaiku hommiku- oleksime tänavapingil maganud. Panin oma reserveeringus kuupäevadega pankis ja reserveerisin 24.dets alatesd, ADA check in oleks old alates 14.00.

Poja on hullem staar siin. Kõik hõiguvad ja lehvitavad-väike valge laps. Taikad on väga sõbralikud ja toredad. Aga ka siiski omakasupüüdlikud-kes meist poleks!

Esimese pange Tais, panin maha ma juba lennujaamas. Meid taheti taksoga pügada. Nagu se igas riigis on- on lennujaamades need nn taxomehed, kes kliente püüavad. Seal on süsteem nii, et viisakas ülikonnas mees püüab turiste ja ütleb umbkaudse hinna nende taksosõidu kohta. Loll turist, nagu mina siis sel korral, ütleb selle ka taksojuhile, kartes muidu veelgi suuremat arvet. Meie hotellini oli lennujaamast 22 km. Hinnaks pakkus taxomees 400 bahti, mis teeb eesti kroonides u 130 eek. Ma siis kohe targutasingi ja taksojuht hakkas naerma, tegelik arve oleks tulnud u 130 Bahti. Tom oli mu peale üsna pahane, aga no mis sa blondiga ikka teed! Ise ta selleise nuhtluse omale Delfist ju valis, enam pole midagi kaevata!

Hotell on tasemel! Meil on apartment korter. Ühetoaline kõigi mugavustega. Oleme väga rahul! Aknast on vaade bassule ja kohalikule jõele, mis küll pole eriti taevasinise veega, isegi mitte pruuni veega nagu eesti soojõed, vaid pigem nagu mudaloik. Aga ikkagi parem kui naabrile aknast sisse voodisse vaadata!

Bankok on võimas linn. Autoteed looklevad mitmetasandiliselt. Liiklus on vasakpoolne ja suht kreisi. Ise sõidaks vist esimesel tänavanurgal puu otsa. Õnneks oleme, või noh mina olen, oma õppetunni kätte saanud ja edaspidi s’idame taksomeetri järgi, mis on väga odav. 5 bahti km, eesti rahas siis 5 jagada 3-ga. Bahti kurss on 0,3 kopikatega.

Muidugi teise õppetunni siame ka. Nagu ka internetist enne lugesime, siis Tuk-tuki meestest tasub ka eemale hoida. Läksime siis oma hotelli lähedusse suurele tänavale shoppama. Tahtsime aga minna päris suurde kohalikku turgi. Seletasime seda ka tuktukimehele. Tema rõõmsalt noogutas ja oli nõus meid 40 bahti eest ära viskama. Eelmine tukimees tahtis 150 bahti saada.

Sõidame siis selle ratastel pelleriga mööda tänavat ja loodame, et mõni suurem auto meid alla ei aja. Seejärel jääb peller seisma ja juht seletab, et ta peab kütet võtma, et meie mingu aga siia poodi niikauaks. Pood oli mingi mõtetu õmblusvabrik, kus magas diivanitel oma 10 tailast-ilmselt olid need siis tööta rätsepad. Olime poole minutiga tagasi ja tukimees ei tankinudki veel, passis rõõmsalt oma tuktukis. Sõitsime edasi. Seletasime talle siis, et Local market please. Tema aga, et 5 shops to go. Me karjusime ühest suust, et NONONONOOO!!! Siis ta üritas seepida, et veel ühest läbi käiksime. Tema saab iga turisti pealt mingi templi ja siis pärast komisjonitasu, et turiste kohale veab. Solvunud ilmega viis ta mei mingisse hirmkallisse supershoppincenterisse. No eestist saab sama kraami tunduvalt odavamalt. Muidugi väikeses eestis pole kaubavalik nii lai, aga ikkagi- minu eeldus on et tai peab olema odavam ja kallimaid asju amsiit ei osta põhimõtteliselt.

Juhtumisi oli see shopingcenter see, kuhu me tegelikult ka plaanisime minna, kuna eilne taksojuht seda meile kõvasti reklaamis. Mõttetu koht!

Lonkisime siis tagasi ja jõudsime samale tänavale, kus see tobe tuktuk meid peale võttis. Tom oli üsna tige ja lootis, et veel mõni selline tuleks, siis oleks paar krõbedat sõna öeld meie aja raiskamise eest neile troppidele. Kahjuks või õnneks ühtki enam me teele ei jäänud. Vahepeal oli aga aeg edasi tiksunud ja lähenes 4-le. Istusime mingisse jaapani restorani ja otsustasime oma paunu täita. Söök oli 5 palli süsteemis u 3-. Tom sõis sushit ja mina nuudleid, mis olid tegelikult spagetid. Tüng jälle!

Ma ei saa aru, kuidas saab spagettide kohta nuudel öelda? Arvasin et nii tehakse ainult Eestis, aga no see on ikka laialt levinum haigus, ma vaatan. Edaspidi täpsustan üle alati, sest minu arusaam nuudlist on vähe peenem kui spagett on.

Kõhud täis, vantsisime edasi määda suurt turutänavat, kus mõlemit teeserva ümbritsesid müüjad oma nännihunnikutega. Shoplesime mõnuga odavas kraamis. Kauplesime ja rõõmustasime, kui hindu kõvasti alla lasti. Ilmselt saime siiski pügada, aga no asjad olid ikka odavad meie mõistes. Suure reisukoti saime 200 eeku eest näiteks. Vägeva hiinastiilis roosa (öfkoos) satiinkleidi sain 125.- eeku eest. Ja nii saime ikka hgulga kraami, kõike ei viitsi üles lugeda.

Üks müüja muidugi hakkas nutma, sest tema pakutud kleit oli mul seljas nagu kott ja ma polnud nõus sellega, et keskelt sai küll paelaga omale selle kartulikoti ü,mber kere tõmmata, aga ülejäänu siiski lotendas seljas. Ta väitis et ma olen nede mõistes M suurus. Mujal miskipärast olin siiski S, nagu selgus. Polegi niii paks. Muigi ega M suuruski paksudele ju pole ;)

Poja oli meil selle suure shopinseikluse ajal kena taika hoole all meie hotellitoas. Tagasitulle seidsime eest rõõmsa blondi pojukese, kes taikale veel 5-gi viskas lahkumisel.

Tuhnisime rõõmsalt oma ostudekuhjas ja passitasime kraami selga. Poju sai hiinastiilis tumesinise pidzaama, mille natsa liiga pikki varukaid ta siis nõutult lehvitas, et oma vilkuvat fäänsit palli kätte haarata.

Homme hakkame ennast Pattaya poole sättima. Kahju lahkuda kohe, kena hotell on ja supertore hoidja oli pojal. Ning shopata jõudsime ka ikka väga vähe.